Pisikesed päästavad meid ülemaailmsest toidukrahhist ja sina saad kaasa aidata

Kana on kahe kämbla suurune roosa tükk, mis elab plastmasskarbis ja tuleb otseloomulikult poest. Üleüldiselt igasugune liha ilmub ju külmkapist… Köögiviljade vahepeatus on kauplus, sest seda veel mäletatakse, et neid kasvatatakse pikkades vagudes hektarite suurustel põldudel. Teada tuntud tõsiasi on, et brokolist on söödav vaid roheline õisik, redis kõlbab kui ta on punane ja ümar ning päevalill on söödavate seemnetega ilus suvelill. Juba vähesemad aimavad, et sinep on taim ja praele kaunistuseks lisatud krussis köitraagudega hernetaim on suureks üllatuseks söödav. Selles valguses tundub suisa hoomamatu, et paljude köögivilja- ja maitsetaimede tited võib suhu pista ja tänu nende tarbimisele on võimalik arsti vältida või maailm päästa.

Idu? Idand? Võrse? Ei, hoopis tõuse!

Lastega koos kasvatatud pisikesed taimed on ideaalne viis lapsed tervislikult sööma saada.

Neid köögivilja- ja maitsetaimede tittesid kutsutakse rahva seas võrseteks. Botaaniliselt kõige õigem on sõna tõuse, aga teate seda rahvasuud ju küll, kui kord hüüdnimi külge kleebitud sai, on sellest väga keeruline vabaneda. Lihtsalt teadmiseks, võrse on puittaime puitumata oks… Heal lapsel on ikka palju nimesid, nii kutsutakse tõusmeid veel pisiroheks, mikroürtideks, pisipealseteks, roheliseks, väikesteks taimedeks jne. Vältida võiks “idu, idand, võrse” värki, sest botaanika. Maailmas kuulsust koguv microgreens on siis pisike söögiks mõeldud taim, mida tarbitakse enamasti esimeste pärislehtede faasis.

Tõusmed on tohutult tänuväärt, sest pisikestes taimedes on mitmeid kordi enam vitamiine ja mineraalaineid, kui täiskasvanud esindajates. Lisaks uskumatule toiteväärtusele kasvavad tõusmed 7-14 päeva ning nende tootmiseks ei ole vaja sadu tuhandeid hektareid põllumaad, miljoneid liitreid glüfosaati, herbitsiide, väetisi, mitmeid kuid kasvamisaega ja ka sadu tunde inimtööjõudu. Seemnekasvatuse tarvis ehk mõnd põldu on ikka vaja, aga sellega saab ka oma kodus tegeleda. Olulisim on asjaolu, et pisirohet võib suisa aastaringselt tubaselt kasvatada! Lisaks looduslikele vitamiinidele on aiandus ka rahustav teraapia.

Rohelisel on teaduslikult tõestatud mõju

Pisirohe ilu kasutasid San Francisco kokad juba 1990ndatel ära. Vaid kõige nooblimad tipprestoranid Põhja-Californias väärtustasid värviliste taimebeebide esteetikat. Õnneks kandus ilu ka ida poole ning sajandivahetuse kanti tunti pisirohe üle kogu USA. Tänapäevalgi on ameeriklastest juutuuberid kõige arvukamad tõusmete propageerijad. Ilu hinnatakse endiselt kõrgelt, ka kasulikkust väärtustatakse üha enam. Teadlased üle kogu maailma on korduvalt tõestanud väikeste taimede eelised täiskasvanute ees.

See Soomes tegutsev vertikaalne vesiviljeluse “farm” on üks paljudest, mis võivad meid päästa toidukrahhist.

Esimene teadusartikkel pisirohes leiduvate vitamiinide ja karotenoidide koguste kohta ilmus Xiao, Lester, Luo, Wangi sulest aastal 2012. Peale seda on teadust korralikult tehtud ning artikleid on ilmunud nii pisikeste taimede koostise, eeliste, kasvatamise kui säilitamise kohta. Põnevad uuringud annavad teada näiteks, et mullas kasvanud taimedes on veidi enam toitaineid kui hüdropoonika kultuuridel.

Samas arvatakse, et just vertikaalne vesiviljelus päästab maailma üleilmsest toidukrahhist. Samuti toonitatakse, et paar suurt peotäit erinevaid väikeseid taimi tagab tugeva immuunsuse ja korras tervise, sest taimedes on rohkelt klorofülli, antioksüdante, foolhapet, karotenoide, mikro- ja makroelemente.

Pisirohe eelis idandite ees on tõsiasi, et tõuse lõigatakse seemnest lahti ning sellega väheneb salmoneloosi ja listeeriaga nakatumise oht. Tänapäeva toidulaud muutub aina üheülbalisemaks ja tehislikumaks. Toit oleks nagu kinnise kuubiku sees, väljaspool seda kuubikut pole midagi söödavat, teisi lahendusi ega maailmavaateid. Teadlaste arvates muudaksid just pisikesed värvilised taimed toidusedeli kirevamaks, tervislikumaks ja meelitaks ampsama ka suuremaid taimi.

Tee ise: alusta kergemast ja lihtsamast

Pisirohe kasvatamisega Eestis tegelevad mitmed ettevõtted, mõni suurem, mõni pisem. Turul taimi liigub, aga kõige värskema ja parema kraami saab ikka oma hoole ja armastusega ülekülvatutelt. Vaja on vaid seemneid, substraati, vett, valgust, anumat, sooja kohta, hoolast kätt, teravat silma ja pisukest aega. Üldiselt on tõusete kasvatamine väga lihtne.

  1. täida anum niiske mullaga
  2. külva mullale seemned
  3. piserda seemned veega üle
  4. aseta sooja valgesse kohta
  5. oota

Kõige tähtsam on hoida pinnas pidevalt parasniiske, et seemned läbi ei kuivaks. Paras ei ole kuiv ja paras ei ole märg. Kevadisel ajal piisab põhjapoolse akna valgusest. Kui akendest puudu tuleb, on olemas taimelambi abi. Aknalaual olgu soe. Kui oma käel hakkab aknalaul külm, siis järelikult ei idane seal ka taimed.

Nipp! Seemned võib mulda panna ka munakoores.

Esimesed katsetused olgu lihtsad, hiljem saab raskustega mängida ja kultuure pimedas hoida. Kõik tuleb omal ajal.

Mõned variandid, millega katsetada:

  •  brokoli,
  • redis
  • rukola
  • sinep
  • salatkress.

 

 

Edasijõudnud – katsetage värvide ja lõhnadega!

Hernest ja päevalille võiks enne külvi päevakese leos hoida. Toortatra sööjad võivad seemned kohe külvata ja oodata veidi kummalise kujuga tatralehtede tärkamist. Pisirohe kultuuride nimekiri on muidugi pikk, kõige kasulikumad on vähivastast sulforafaani sisaldavad kapsalised, lisaks kõik ülejäänud kuulsamad ja vähetuntumad ristõielised.

Värvikirevust pakuvad flavonoide sisaldavad punase ja lehtpeedi sordid. Punast värvi amarant on suisa silmipimestav. Hästi vahvad on üheidulehelised nagu sibul ja mais. Sarikaliste pärislehed on see-eest uskumatu haabitusega, vaata vaid väikest tilli, porgandit, aniisi. Aroomiteraapia seisukohalt peaks kindlasti külvama melissi, münte, koriandrit, basiilikut jne. Ja see nimekiri on pea lõputu, sest igal taimel oma võlu ja kasu. Jah, nad on küll tillukesed, aga oi kui ilusad! Mis puutub pisirohe poolt ärakasutatud mulda, siis sellest saab kompost, mis aitab heale elule teised tänuväärt taimed.

 

Autor: Marit Mäesaar, Tallinna Botaanikaaia vanemaednik ja OÜ Pisirohe omanik, aednik ning roheline hing.

Loe lisaks: