TTÜ teadlane selgitab, mis “mustad vingerdajad” ühekordsete maskide sees päriselt peidus on

Internetti on viimastel päevadel tabanud täielik maskiussi paanika. Sajad inimesed jagavad videosid ühekordsetest maskidest, kus näha musti vingerdavaid ussitaolisi asju. Olime Laseris täiesti veendunud, et tegemist on lavastatud petuvideotega. Uudishimu sai meist aga võitu ja vaatasime ka enda toimetuses kasutatavaid maske veidi lähemalt ja tõepoolest: maskide sees olidki väikesed mustad vingerdajad.

Palusime TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Tiit Lukkil selgitada, millega on tegemist.

Kuidas teha kindlaks, millega on tegu?

“Meetodeid on mitmeid. Alustama peaks alati mikroskoobist ja vaatama seda leidu väga suure suurendusega (1000x), et lisaks üldisele kujule püüda identifitseerida ka vingerdaja peenstruktuure. Antud olukorras saab juba valgusmikroskoobi all aimu, et kuju ja läbimõõtu arvestades võiks olla tegemist puuvilla kiuga.”

Maskist leitud vingerdaja: ülal 32-kordse suurendusega ja all 1000-kordse suurendusega.

“Kuna maskist leitud kiud oli võrdlemisi väikese läbimõõduga, siis otsustasin läbi viia fiiberdifraktsiooni eksperimendi, mis annab infot selle materjali kristallilise struktuuri kohta.

Fiiberdifraktsioon võimaldab meil kas valideerida või nimekirjast maha tõmmata erinevad materjalikandidaadid. Kuna tselluloos interakteerub röntgenkiirtega väga erilisel moel, siis on võimalik fiiberdifraktsiooni abil eristada seda, kas tselluloos on taimset või bakteriaalset päritolu või on hoopis keemiliselt juba modifitseeritud.

Näiteks nimetatakse viskooskiudu ja rayon-kiudu regenereeritud tselluloosideks. Kõiki põhilisi tselluloosivorme on seega võimalik fiiberdifraktsioonis üksteisest eristada. Antud kirurgilisest maskist eraldatud kiu näol on tegu loodusliku tselluloosiga, mis pärineb suure tõenäosusega puuvillast.”

Kas saab ikka olla kindel, et need ei ole ussid?

“Saab küll olla kindel! Kohe päris kindlasti saab kindel olla. Ma veetsin eile ligi 12 tundi kolme erineva mikroskoobi ja röntgendifraktomeetri taga, et kindlaks teha, mis kiududega tegu on. NEED EI OLE USSID.”

Vingerdaja päritolu tegi Tiit Lukk kindlaks selle difraktomeetriga, mis koosneb röntgenkiireallikast, goniomeetrist, millele kinnitatakse kristall (antud juhul semikristalliline fiiber), kiirepeatisest ning detektorist.

Kuskohast need “vingerdajad” pärit on?

“Tegu on taimset päritolu kiududega – see on kindel. Millisest taimest need kiud pärinevad, on juba natukene keerulisem teema ja selle väljaselgitamise jaoks peab vaatama materjali natukene lähemalt. Morfoloogiliselt välispidiste tunnuste alusel on tegu puuvillaseemne karvakiududega (teisisõnu puuvill), mis koosnevad suuresti (>90%) tselluloosist.”

Videol on näha taimset päritolu kiud, mis teevad naljakaid vigureid, kui neile peale hingata. Seda nimetatakse hüdreerimiseks.

“Uurimiseks võetud ühekordsete maskide seest leidsin ma puuvillakiudusid, mis olid värvitud punaseks või siniseks ning olid identse diameetri ja kujuga. Puuvillakiu iseloomulikuks tunnuseks on keerud kiul, mis tekivad suure läbimõõduga kiu kollapseerumisel. Selliseid morfoloogilisi iseärasusi võib mikroskoobis näha ka antud “maskiusside” puhul.”

Kuidas need taimset päritolu kiud maski sisse satuvad?

“Paraku elame me parasvöötmes ja oleme alajahtumise vältimiseks sunnitud kandma riideid. Niisamuti kannavad riideid ka need inimesed, kes on seotud maskide tootmisega. Ma usun, et ma ei eksi, kui ütlen, et enamus tsiviliseeritud ühiskonnast kannab riideid. Seega erinevatest tekstiilist pärinevate kiudude sattumine ühekordsetesse maskides on arvatavasti üpris tavaline ja see ei ole ka probleem, kuna kirurgilised maskid steriliseeritakse enne tehasest välja saatmist.”

Mis juhtub mu tervisega, kui ma neid taimseid kiude sisse hingan?

“Igas hingetõmbes, mida te teete siseruumides, on tolmukübemeid kordades rohkem kui neid “tselluloosi-usse” terves maskis. Oma eksperimenti ettevalmistades leidsin ma keskmiselt vaid 2-3 sellist imepisikest, silmaga vaevu nähtavat kiudu iga maski seest. Püüdke vaadelda päikeselisel päeval siseruumi õhustikku ja märkate, et ühes hingetõmbes on sarnaseid osakesi ilmselt kümneid kui mitte sadu.”

Miks nad liigutavad ja kuju muudavad, kui nad ussid ei ole?

“Tselluloos koosneb beeta(1,4)-sidestatud beeta-D-glükoosi molekulidest. Tselluloosi näol on tegelikult tegu polüooliga, mis on kiulise (poolenisti kristalse) struktuuriga. Polüool tähendab seda, et molekulil on rohkelt hüdroksüülrühmasid. Suhkrud on keemilises mõttes alkoholid. Tselluloos on aga nende alkoholide polümeer. Need hüdroksüülid on ka põhjuseks, miks taimsetest kiududest valmistatud materjalid märguvad. Need samad hüdroksüülrühmad moodustavad keskkonda sattunud veemolekulidega vesiniksidemeid ning nendel veemolekulidel meeldib selle materjaliga “hängida”.

Tselluloos on seega hügroskoopne ehk teisisõnu tõmbab vett ligi. Eeldatavasti liiguvad kõik inimesed ringi kuivade riietega ja kui õhuniiskus ei ole liialt suur, siis on ka riided kuivad.”

Miks taimsed tselluloosirohked kiud siis ennast liigutavad, kui satuvad äkki kõrge õhuniiskusega keskkonda?

“Põhjuseks on just need samad järsku moodustuvad vesiniksidemed, mis ühes kiu osas võivad põhjustada mingite pingete tekkimist, sest vesi tõmbab kaks otsa omavahel kokku, teises kiu osas aga võivad tänu sellele mingid pinged vastupidi maanduda. Sedasi ärkabki see materjal justkui ellu ja hakkab ennast liigutama nagu uss.

Näiteks vanad hügromeetrid, millega mõõdetakse õhuniiskust, sisaldavad just lambavilla, sest ka selle kiud kas pikeneb või lüheneb tulenevalt õhuniiskusest. Mõnel lähevad ju juuksedki peale duši all käiku lokki. Füüsika on sama!”

Vaata lisaks:

Fiiberdifraktsioonanalüüs ühekordsest maskist eraldatud tundmatust kiust

 

Telli teavitused
Teata mulle
9 Kommentaari
Vanim
Uusim Enim hääli saanud
Inline Feedbacks
View all comments
Tarmo Usta
10 päeva tagasi

Need “ussikesed” mida mina nägin oma mobiiliga alates 10x zoomist näevad teistsugused välja kui selles TTÜ katses olevad kiud. Mõnel kiul oli nii suur “pinge”, et kui õhkasin sinna sooja hingeõhku, siis suisa liikus uude asukohta ja mitte õhu liikumise suunas vaid sellele vastu.

Tarmo Usta
9 päeva tagasi

Mul on juba kolm maski kogutud kus on need morgelloonid. Need mida mina oma mobla 10x suurendusega näen on hoopis teistsugused kui siin artiklis näidatud puuvillakiud

Tarmo Usta
9 päeva tagasi

Võin neid asitõendeid enda juuresolekul ja koostöös anda uurimiseks ja info jagamiseks.
Üks mask on saadud 2020 novembris Tartus ERM-ist, siis üks mõni päev tagasi Alexela Jüri tanklast, ja täna sain emalt maski mida ta sai oma tööandjalt kandmiseks.

Toomas Kadarpik
9 päeva tagasi

Kahju, et Eestis pole teadlasi, kes julgevad/saavad rahvast harida, samuti pole tegelikult ka kuulajaskonda, sest Prismast (ja isegi lennujaamast) ei saa siin osta ühtegi viidetega teadusajakirja, pildiajakirju ma selleks ei pea. Praegu on mõlema poole lähene täiesti ebateaduslik. TÜ teadlane oleks pidanud kõigepealt koguma sada+ maski linna pealt inimestelt, mis olnud rohkem kui tund aega kasutuse ja kindlasti erinevate tüüpi. Ja siis analüüsima neid, sest kindlasti võib leida ühest tselluloosikiu ja teisest midagi test. Samuti võib mõnes üksikus olla midagi täiesti ootamatut, see on teaduses alati, see võib olla kasvõi mõõtmise viga, mida esineb metroloogiliselt alati. Aga tihti ongi loodus selline, et meil on 10% täielikult erijuhud. Meie teaduse finantseerimine on olnud iseseisvas Eestis olematu ja see annab tunda, õppejõud, kes õpetab tulevasi teadlasi, saab vähem palka kui ehitaja Tallinnas või Soomes. See on endiselt töölisriik ja sellest on väga kahju. Meil pole maavarasid ja ainus võimalus oleks meritokraatlik ühiskond, millest liigume aina kaugemale. Kahju on sellest, et isegi haritud inimesi ei tunne Eestis tihti analüüsi meetodeid ja ka matemaatikat kui vastav ala seda nõuab. Rahva poole pealt pole ka miskit nõudlust, poliitik ei saa samuti aru, et Läänes tegelevad riigid hoopis muuga ja neil on sadu kordi rohkem teadus/äri koostöötulemusi, kust sünnivad sajad miljardid. Seepärast on paljude riikide väliskaubanduse bilanss positiivne, mis Eestil pole kunagi olnud.

Pherenike Mercury
8 päeva tagasi

Oleksin soovinud näha maski, mida härra teadlane uuringutes kasutas. Olen töötanud aastaid vabrikus, kus toodeti praeguste maskide materjale. Alustame väikese vihjena töigast, et nende maskide tootmisel ( OP, sinised vöi lillad, hydrogeeliga immutatud maskid ) ei kasutata puuvilla !!!! Tegelikult..kui teadlane ei suutnud oma ülivingete seadmetega isegi seda tuvastada, et tegu on sünteetilise kiuga..siis vöib kogu 12 tundi pro forma tehtud katset lugeda läbikukkunuks. Maskide sisse ei saa sattuda riidekiud ! Sünteetiline kiud, kraasitakse, siis lapitakse see liikuvale transportöörile lappesse, siis liigub see läbi kalandri tulikuumade valtside, valtside kuumus on ca 230 kraadi jne. Mitte üheski kohas pole vöimalik et riidekiud töötajate riietest !!!!! satuksid korovini kangasse ! et mismoodi..päeva löpus lahkus töötaja ihualasti vabrikust, sest oli oma riided punkrisse lasknud vöi. Ja kui vaadata juuresolevaid pilte, siis need ussikesed pole mitte need, mida inimesed oma 1600 suurendusega mikroskoobi juures näinud on.

Siim Männik
8 päeva tagasi

Eks selle päritolu üle võib muidugi vaielda. Ma avasin ühe sellise materjali autos ja leidsin sealt samasugused mustad imepisikesed kiud. Vabalt võisid need tulla näiteks auto istmetelt või mu enda riietusest, kus oli ka mitu musta eset.

pherenike
8 päeva tagasi
Reply to  Siim Männik

eksperimendiks kasutatakse tavaliselt ikka pakendist vöetud tutt-uusi maske.

Gunnar Ling
8 päeva tagasi

Jah – jutt taimsest kiust on natuke imelik, kuigi tselluloos on just see, mis ka minu üürikese mõistuse arust seal “karvakese” või “ussikese” 🙂 sees trikke teeb. See seletab ilusti ära, miks see väänlemine toimub. Samas jah – me ju enamus teame, et kust tselluloosi saadakse. Miks siis mitte nimetada seda taimseks kiuks.
Vaatasin ise ka neid elukaid lähemalt. Tulemus nähtav siit: https://youtu.be/ItdyYBJigNE

Viljo
1 päev tagasi

Teadlane seletas just ära millega tegu, aga lameajulised ajavad ikka oma joru edasi… juu siis nad oskavad paremini eristada erinevaid kiude kui ttü teadlased.

0
Jaga oma mõtteid!x
()
x